Keemiaravi juhtimine
Hoolimata sihtmärkravi ja immunoteraapia kiirest arengust on keemiaravi endiselt üks vähiravi alustalasid ning sageli kasutatakse seda kombineeritud raviskeemide osana. Kliinilises praktikas hinnatakse keemiaravi efektiivsust enamasti alles pärast mitut ravitsüklit, näiteks kasvaja mahu muutuse alusel kompuuteruuringutel. Ainuüksi geneetiline profiil ei võimalda alati ennustada ravivastust. Ka geneetiliselt sarnased kasvajad võivad reageerida ravimitele väga erinevalt, kuna nende käitumist mõjutavad lisaks geenimuutustele ka RNA aktiivsus, epigeneetilised mehhanismid ja kasvajat ümbritsev mikrokeskkond.
Keemiaravi tundlikkuse testimine (chemosensitivity testing) võimaldab hinnata kasvajarakkude efektiivsust erinevate keemiaravimite suhtes juba enne ravi alustamist.
Meetodit toetavad kliinilised uuringud enam kui 5000 patsiendil.
Inimese verest eraldatud kasvajarakkude ja samalt patsiendilt pärineva kasvajakoe võrdlemisel on kooskõla olnud 93,7%.
Oluline on siinkohal märkida, et ravimitestimise katse ajal vähirakud ei prolifereeru.